Kanuutamas sügisesel Soomaal

Kõik algas sellest, et härradel U. ja V. tekkis idee teha natuke "ikstriimi".
Igal juhul aeti kokku seltskond karvaseid ja sulelisi, orgunniti kanuud ning ka saun Raudna jõe kaldal.


KANUUTAMISELE EELNENUD ÖÖ ÖÖRDIS

Kõik oli korras kuni jõuti reede õhtul Soomaale, Öördi metsaonni juurde. Seal oli plaanitud veeta esimene öö...

"Ahjaa - teele jäi veel 3 metssiga ja 2 kitse, kes Lätis auto eest läbi jooksid..."

Öördi onn aga oli korralikult läbi vettinud - ligasel põrandal kasvasid seened ja isegi Crack ei tahtnud oma käppasid onni asetada.
Selge - mõeldud, tehtud - üles pandi kaks telki. Ja hakati sooja tegema...
Ja tehti sooja...
Ja veel sooja...

Lõpuks olid väljas miinuskraadid, vaid lõkke ümber valitsesid plusskraadid (tänu hr. K. poolt kaasa võetud "Fat Burner Samagonnile" ning erinevatele Jäägritele).

"Marko vingus veel pool nädalat tagantjärele, et "Fat Burner" on pigem "Brain Burner"."

Ühel hetkel kolis hr. U. telki magama. Oli vist tema see esimene langenu...
Kaua tal telgis und ei olnud, sest siis otsustasid järgmised vennad telki ronida.

Mõni aeg hiljem avanes Markole kõrvaltelgist järgmine vaade - naabertelk oli kummalises asendis, põhi taeva poole, katus vastu maad ning seest kostis segiläbi vandumist ja norskamist.

Hr. U. otsustas, et tema selle meestehunniku all magada ei saa.
Järgmine vaade, mis Markole avanes, oli see, et hr. U. ronis mahtuniversaali katusele ning sättis end seal magama...
No raske oli midagi kommenteerida kõõksuvate naeruhoogude vahele.
Ja siis saabus uni...

Hommikul ärkas Marko selle peale, et Crack oma koonu talle näkku surus. Magamiskott oli kaetud härmatisega, Cracki valge karv härmatisest veelgi valgem.

Laagrist oleks justkui sõda üle käinud. Naabertelk oli külili. Mahtuniversaali katusele oli lebomatt kinni jäätunud. Autode aknad olid udused. Ühel pool autot seisis üks sokk, teisel pool teine. Jne.

Siis hakkas rahvas ärkama.
Selgus, et öö jooksul olid kõik peale Marko ja Cracki autodesse ümber kolinud.
Ilmusid välja roolimagajate hr. E. ja hr. T. unised näod ning mahtuniversaalist hr. M. ja neiu H. pettunud näod ning hr. U. rahulolev nägu.
Häid lambaid mahub ühte mahtuniversaali palju, ent oli selge, et hr. M. ja neiu H. ei olnud rahul musta lamba hr. U. masinasse maabumisega... 

Pärast kerget hommikuoodet istuti autodesse ja suunduti edasi Karusekose poole, kus kanuud ootamas... 


ESIMENE KANUUPÄEV: SANDRA-KUUSEKÄÄRA-MEIEKOSE

Niisiis jõuti pärast lühikest peatust Soomaa Keskuse juures Meiekosele.
Seal ootas kanuutajaid soe saun - edasisele sündmuste käigule mõeldes ainumõeldav ööbimiskoht.
Vahepeal jõudsid kohale ka hr. V ja Virginia (loe: Virdzhiiiiinija).

Kiiresti visati träni sauna, tangiti ja suunduti Karusekosele.
Seal ka juba ootati kanuutajaid.

"Sulane" lasi kanuud auto järelkärule tõsta ning rahvas ronis lärmates bussi.
Vahepeal sai Crack ka kerge sigadusega hakkama, aga sellest rahvasuu vaikib... :)


"No pmst oli nii, et pärast kanuudesse istumist rääkisime nii paar kilomeetrit väga intelligentset juttu Soomaa tekkeloost ja tema rollist maamuna ajaloos. Seejärel otsustas hr.E. austuse märgiks püsti tõusta ning kanuu protesti märgiks ümber minna. Mina ja hr.V. tegelesime umbes 2min kõhupiirkonnas tekkinud vappekrampide rahustamisega ning seejärel sõudsime ka kaldale, kus siis kõik meelsalt lahti riietusime ning sobivad hilbud üksteise vahel laiali jaotasime. Moeetenduse keskpaigas saabusid üle heinamaa ka kahe ülejäänud kanuu meeskonnad, kellele üritus ilmselgelt meeldis ning nad loovutasid ka mõned enda hilbud."

"Seejärel saime sõita vist umbes kilomeetri kui neiu H. ja hr.M. otsustasid sooritada vangerduse - tüüpvõte kanuumatkal kiireks suunamuutuseks. Kahjuks aga otsustas ka järgmine kanuu protestida ning seda tähistada ümberminekuga. Neiu H. ja hr.M. üritasid millegipärast ujuda vastaskaldale, kuid meil õnnestus hr.V-ga ja mõlade abiga suunata nad siiski lähimale kaldale ning, oh meeldivat üllatust, stripp-show jätkus ning seekord juba koos naisosatäitjaga.
Sealjuures jõudsit hr.E. ja hr.M tekkinud kirehoos ka korra kiirelt põõsas ära kaia."

"Siinkohal me rohkem akadeemilistesse vestlustesse ei langenud ning üritasime hr.V-ga aerutada kas siis saunani, et sooje riideid tuua või esimesse tee ja jõe sõlmpunkti. Viimane saabus enne ning seal me otsustasimegi siis Marko kohale meelitada."


Marko ärkas saunas selle peale, et telefon helises.
Hr. U. "kergelt" murelik hääl palus sauna sooja panna. Sest kaks kanuud oli ümber läinud, rahvas läbimärg jne.
Järgneva poole tunni jooksul toimus verbaalne telefonitsirkus märgadele kanuutajatele järelemineku teemal.
Kõik muu oli korras - aga keegi ei teadnud, kus täpselt viibitakse...

Siiski lõpuks olid lood nii kaugel, et Marko lõi autole hääle sisse, pakkis masinasse kõvasti vahetusriideid ja 27 kg Cracki ning suundus külmuvaid kanuutajaid otsima.

Nagu naelaks kummi oli see, et sadakond meetrit enne kanuutajateni jõudmist lõhkes autol tagumine rehv...

Kohapealne vaatepilt see-eest oli naljakas.
Püksata poisid lippasid mööda heinamaad, keegi tassis kedagi seljas, mõni kukkus vett täis kraavi, mõni takerdus elektrikarjusesse. Kõikjal vedeles märgasid riideid ja jalanõusid. Kostis lõdisemist, hammaste kriginat ja kirumist.
Marko üritas naeru tagasi hoida. Tõesti üritas. Aga ei suutnud...


"Pean Marko riidetoomist täpsustama veidi: hr. V. suutis oma plagisevate hammaste vahelt lendu lasta ka kriitikat - tema väitel tõi Marko kotiga KÕIKE MUUD kui riideid, st et riidekott jäi sauna maha (aga võib-olla oli see ka alatu laim)."


Järgmine pilt oli see, kuidas ribadeks sõidetud rehviga auto veeres max 10 km/h mööda rööpassesõidetud kruusateed. Auto rappumine, velje kolin kividel ja katkematu hammasteplagin olid peamised meeleolutekitajad masinas. 
Kõik märjakssaanud kanuutajad said sedasi siiski tagasi sauna juurde, sellal kui hr. U., hr. V., hr. K., ja Virginia kaks tühja kanuud sleppi sidusid (neiu H. tossupaeladega) ja mööda jõge sauna poole liikusid.

Lõpp hea - kõik hea! Vähemalt selleks päevaks.
Viimaks maabusid sauna juures kõik kanuud ja saunaõhtu algas...

Hr. U. demonstreeris oma võimeid jäämurdjana, teisedki poisid polnud kadedad looduse poolt antud (või andmata jäetud?) andide demonstreerimisel.
Saunalava-jõgi-tuba-saunalava-jõgi-tuba-saunalava-tuba-saunalava-tuba - selline oli õhtune põhimarsruut.


"Midagi ka gurmaanidele, hr. U kokaraamatust:
* Loputa katelok hoolikalt tehnilise piiritusega üle
* Maitse sõrmeotsaga, kas on ikka kibe (kui ei ole, lisa veel üht-teist)
* Võta katelok matkale kaasa ning paku end lahkelt vett keetma
* Keedetud vesi jaga sõpradele- kellele kohvikeetmiseks, kellele näljanuudlile või pakisupile
* Mängi iseendaga põnevat mängu ning ürita ära arvata, millises järjekorras suppe/nuudleid/kohve ära hakatakse kallama
* Ära jumala eest uut vett keema pane, keera lihtsalt magama"


"jäämurdja says:
pmst oli nii, et keegi enam minu katelokis keedetud vett ei tahtnud
jäämurdja says:
ja hr.K. oli nii täis, et enda oma ei suutnud anda
jäämurdja says:
seega oli mul pohhui ja keerasin magama"


Kella 20-ks olid kõik kuidagi uimaseks jäänud (puupiiritusest?) ning üksteise järel (umbes minutiliste vahedega) vajuti magamisasemetele.
Onnis võttis maad norskamine, norisemine, sonimine ja soigumine; sekka ka matsutamist ja unes niutsumist.
Eriti rahul paistsid olevat hr. U. ja hr. E., kes said endale külje alla "****madratsid" - pehmed ja soojad porüloonmadratsid.

Öösel 22-e paiku üritati siiski ka naabermaja juurest matkarajale suunduda, ent enne veel ilmus järsku pimedusest kolm venda taskulampidega.
Äärepealt oleks olnud sedasi, et "enne lööme, siis küsime", aga õnneks jooksis lambivalgusesse Crack.
"Seda koera me teame!" oli kogu kommentaar ning matkarajale minejad pääsesid terve nahaga.


"Manitsevalt mõjus ka plaaster ühe juurdejooksnu otsaees..."


Matkarada jäi aga  läbimata,  selle alguses oli suur silt "MATKARADA EI OLE ENAM" ning üleujutatud kraav. 
Pärast mõningast kuuvalgel metsa all ekslemist ning arvukaid äralööduid vabaid loobuti matkaraja läbimisest ning otsustati tagasi sauna juurde minna.
Kell 22 uinusid ka vapraimad rändurid, vaid hr. M. ja neiu H. auto aknad olid kahtlaselt uduseks tõmmanud...


TEINE KANUUPÄEV: MEIEKOSE-SAARISOO

Hommik oli ilus. Ilus valge.
Maa oli valge, puud härmas, hingeaur pahises peade ümber. Vesi kanuudes jäätunud. Märjad riided läbikülmunud. Kellegi sokk taas ukse kõrval ilma toeta seismas.
Jõgi auras. Päike paistis eredalt. Naabertalu juures lärmasid turistid.
Idülliline maahommik igas mõttes...

Kui hr. E. hommikul näpu jõevette pistis, siis peegeldus ta näolt kõike muud kui vaimustus jõele mineku osas.
Siiski ei olnud pikka mõtlemist - korrastati kanuud ja varustus (Jääger, "Fat Burner", vestid) ning kui ka Virginia oli saunalavalt alla kolinud ja hommikusupi ära söönud, läksid kanuud jõele.


"teisel päeval nagu oli rohkem aerutamist ja vähem actionit kuidagi"


Seekord aga ei läinud keegi kanuuga ümber ning soe saungi ootas kanuutajaid Meiekosel.
Vahepeal pandi ka uus kumm peale - mahtuniversaalile.

Ning oligi üritus selleks korraks läbi - pärast Viljandis õlletagavarade täiendamist ja ihusoojade sõõrikute ostmist sõideti läbi loojanguvalguses Eestimaa tagasi kodude poole...

Marko kolm päeva hiljem:
"Miks joovad korralikud inimesed rännakutel samagonni?
Inglise keeles öeldakse selle kohta: cross-cultural-experience.
Ehk siis - et näha ja kogeda, milline on elu poe taga.
Ning järgmisel hommikul tõdetakse valutava peaga - tuleb ikka kõvasti pingutada, et mitte sinna sattuda ja selliseid hommikuid rohkem läbi elada."


Pilte ka üritusest:
www.goestonia.ee/index.php?y=877  
ja
www.goestonia.ee/index.php?y=878 

Rännuämblike rännupäevik

Rännuämblike rännupäevik sai loodud selleks, et kajastada jooksvalt Rännuämblike rännakutel toimunut ja ka tulevikuplaane. Ning et meenutada toimunut ja nostalgitseda.

Siia kommentaaride sekka on oodatud kõik kommentaarid ja mälestused rännakutel osalenutelt!

Seigad, mis seni tähelepanuta jäänud või ununenud; aga ka teiste hinnang toimunule.
Kommentaaridesse võib (loe: PEAB!) jäädvustama need faktid, juhtumised ja muud detailid, mis on kannetest puudu või mille kohta veel kandeid pole.
Ehk siis - kõik põnev, huvitav, intrigeeriv, mis rännakutelt meelde jäänud ja meenutamist ning jagamist väärib leidku ka oma koht siinsamas!


Lõbusaid võrgutusi!