Ervin

Ühe Eesti suurima rändrahnu juures kohtasime tuhvlialust Ervinit perega. Või siis tuleks pigem öelda, et kohtasime pereema koos tuhvlialuse Ervini ja pojaga.
Olime just rahnu otsast alla roninud, kui samasse jalutas kolmeliikmeline perekond. Pealtnäha igati idülliline vaatepilt - väike nädalavahetuse väljasõit loodusesse, romantika ja ühtekuuluvustundega. Ent idüll purunes hetkel, mil perepoeg soovis rändrahnu otsa ronida.

„Ervin, ära luba poisil ronida!” käratas naine mehele. Ervin vajus kergelt küüru ja pobises midagi vastuseks. Et poiss selleks hetkeks aga juba poolel teel rändrahnu tippu, siis lajatati mehele uus käsklus.
„Ervin, mine talle järele!”
Ervin roniski kivi otsa.

Meie nägudele ilmusid aegamööda muiged.

Hoidmaks situatsiooni jätkuvalt kontrolli all, ronis ka naine kivi otsa. Mõnda aega toimetasid nad seal, lõpuks hakkas pere uuesti alla turnima.
Nüüdki oli naisel käsklusi nagu varrukast võtta. Nagu väike Hitler seisis ta kätega vehkides kivi otsas, redelil ronivatele pereliikmetele käske jagades.

„Ervin, jälgi, et poiss alla ei libiseks!”
„Vaata ette! Tahad, et laps alla kukub või?”
„Poja, mine vaikselt, oota, las isa läheb mööda!”
„Ettevaatlikult! Ära käsi lahti lase!”
„Ervin, ta ju kukub! Mine ette ja hoia alt!”
„Redel on libe!”
„Hoia poisi jalga!”
„Ervin, issand, ta ju astub mööda! Kas sa ei näe? Aita teda!”

Kõige selle juures oli koomiline, et perepoeg oli vähemalt 12-13 aastat vana. Ning tundus olevat igati terve mõistusega. Mitte mingi äpu, kes redeli alumiselt pulgalt kukkunuks või sellest mööda astunuks.

Muidugi peitus olukorras ka oma traagika. Arvestades, mis ohud kõik maailmas Ervini last valitsevad - siis on mõistetav emasüdame mure lapse saatuse pärast. Vaene ema, kes muudkui paanitseb; vaene laps, kes midagi ei tohi teha - ning vaene isa, kes saab kogu aeg sõimata. Tagantjärele mõeldes hakkab südamest kahju kõigist kolmest - nii naisest, lapsest kui Ervinist. Eriti viimasest.

Meil aga läks järjest lõbusamaks.
Vaevalt jõudis „harmoonilise kooselu” musternäidiseks kõlbav perekond kuuldekaugusest välja, kui rändrahnu juures mängiti maha suisa terve etendus sellest, kuidas Ervin naiselt pragada saab.

„Ervin, tee seda!”
„Ervin, ära tee seda!”
„Ervin, ära luba poisil ronida!”
„Ervin, püüa poiss kinni!”
Pereema jäljendamine pakkus lapsikut rõõmu nii näitlejaile kui pealtvaatajaile.

Näitetükk katkes ühel hetkel aga nagu noaga lõigatult.
„Oh sa kurat...” oli kõik, mida isehakanud näitetrupi liikmed suutsid ootamatult ilmunud publikut nähes üle huulte tuua. Seejärel võttis võimu suisa käegakatsutav vaikus.

Kivi tagant sammus välja Ervini naine, mees kuuleka kutsikana kannul vantsimas, laps viimasena järgi vudimas.
Naise näolt peegeldus kõike muud, kui rõõm meie jällenägemise üle. Küllap oli valjuhäälselt etendatud vabaõhuetendus „Tuhvlialune Ervin” juba kaugele kuulda ning viimased paarkümmend meetrit andsid pereemale selge ülevaate meie tegevusest.

Kui pilgud tapaksid, siis rändaksime nüüdseks ammu parematel jahimaadel. Naise silmist kiirgav leek tekitanuks tõenäoliselt samasse suitseva kraatri, jahvatanuks rändrahnu hetkega liivateradeks ning peenestanuks meie hinged ka algosadeks.
Samas tundus aga, nagu libisenuks naise kannul kõndiva Ervini näole kerge muie. Otsekui nautinuks mees seda, et võõrad ta abikaasa sedasi närvi ajada suutsid.
Küllap Ervin teadis, et kodus ootab väljavihastatud abikaasalt ees veel tigedam kolakas, aga tõenäoliselt vääris see imeline hetk hilisemaid pisaraid.
Pisarad olid silmis meilgi - ent pigem vägisi tagasi hoitud naerust.

Või nagu mõni asjaosalistest hiljem kommenteeris: „Ei, Ervin on väärt mees! Ma imestan, et miks temast keegi varem kirjutanud pole. Selliseid mehi peaks rohkem olema. Muudkui keelad, käsed, pood ja lased - Ervin tõmbab küüru selga, lööb silmad maha ja teeb kõik mis vaja ning rohkemgi veel. Tõesti, oleks pidanud selle Ervini kohe seal ära rabama, nüüd ma olen tast ilma...”

Ekstreemjaanipäev Pakri saartel

Jaanipäeva märksõnad järgnevalt (pikemad pajatamised tulevad kommentaaride alla):
- Päike ja paduvihm
- Laagri paigaldamine marutuule käes
- Postipanemine ja peldikuvärvimine
- Ühispada ja pajakakud...ups...kokad
- Konkureerivad laagrid
- Indrek, kitarr ja suupill
- Rännak naabersaarele
- Geopeituse Kuumaastiku aarde paigaldamine
- Marko ja merikotkas
- Anne telk ehk kohalik kultuurimaja
- Telkide pakkimine vihmas
- Tagasisõit läbi tormi
- Jne.

Rännuämblike sõnaraamat

Rännuämblik - Rändur.

Optimist - See, kes võtab rännakule minnes kondoomi kaasa.

Mittevajalik kasutatud pestud kondoom - Nike kondoom. See kondoom, mis on mõeldud Crackile.

Nike kondoom - Sokk. Tõmmatakse käsipiduri kangi peale.

Kapikakk - Heidik. Teised kakulised teda ei tunnista. Elab peamiselt Haldineemel.

Kakk - Eestis levinud liik. Enim leidub kivikakke, fotokakke, korjekakke, jobukakke.

Miki - Muteerunud kakk. Ohtlik kuulmisele.

Huikamine - Kapikaku tunnushüüe. Omane ka sookurgedele. Teistes murretes ka hui-kama või HUIkama.

UHUU - Kõlab kapist.

Mia - Versioon 1.0. Apgreidimata. Virgi tütar.

Ö - Maailmavaateline küsimus. Kui saarlased ei suuda Õ tähte välja öelda, siis miks on seal paljud kohanimed Õ tähega? Tõdemus: saarlased on wannabe-d ja loodavad sedasi mandri-inimestele sarnaneda.

Tampoon - Crack

"Haldineemel saavad mehed ringi liikuda ainult seljad koos."

Loomulik blondiin - Virg. Praami väljumise eel käekoti Kuivastu sadama kohvikusse unustamine. Praamilt maha jooksmine ning järgmise praamiga järgi tulemine. Kõrvale sobib kuulata Cherryland "Loomulik blondiin".

"Meie teemegi ajalugu!" - Rännuämblike seiklustest sünnivad legendid, mis liiguvad põlvest-põlve ja suust-suhu.

Marko peeglisse vaadates: "No tehakse ikka ilusaid mehi!"
Anne hääl (taustal): "Idioot!"

Marko (taas peeglisse vaadates): "Nagu hea vein - aastatega läheb aina paremaks!"
Anne (taaskord): "Iga vein läheb halvaks, kui kork hallitab."

Ummi: Kui ma ei eksi läks kork siis hallitama kui pudel püsti oli - pikali olles on kork veiniga nö üle uputatud ja siis hallitus ei kasva...
Seepärast peabki iga natukese aja tagant kangema kraamiga desinfitseerima.
Ummi: Aga Sa vist enam ei tipsuta... Seega võib olla küll, et kork hallitab.

Kaardilt välja sõitma - Sõidujärjega Regio atlase kaardilehelt väljuma

Taagepera laks - Taagepera lossist möödudes kakaopeatuse tegemine

Träänsikoolitus - Tartus träänsimuusika kuulamine

Kultuuri tooma - Maakohtades ja väikelinnades (k.a. Tartu) Tallinnast pärit kultuuriseemne levitamine

Tee sai otsa - Uuups...

Kriips - (esimese, teise, kolmanda, neljanda jne. klassi) Erinevat liiki teede määratlemine Regio atlases. Kõik kriipsud on sõidetavad!

"Turbo diisel on kiirem diisel"

"Alla 1.9 L maastur on kuritegu"

Mittevajalik kasutatud pestud kondoom - Nike sokk

"Vsjo budet harasho" - Hüüatus, kui teeolud ootamatult halvaks muutuvad.

"Pätakas paterdab" - Nissan Patrol looduses

"2 Fast For You" - Tekst Järva-Jaani tibide auto pamperil. Auto lendas kriginal burksiputka ees parkivale veoautole tagant sisse.

Bioaare - Geopeituse aarde erivorm, aarde asukoht märgistatakse tavaliselt väikeste ruuduliste paberitükkidega.

Luhasoost Emajõe Suursohu

Tekst tuleb peagi, pildid leitavad siit:

www.goestonia.ee/index.php?y=883
ja
www.goestonia.ee/index.php?y=884


Kommentaarid osalejatelt juba praegu oodatud!

Kanuutamas sügisesel Soomaal

Kõik algas sellest, et härradel U. ja V. tekkis idee teha natuke "ikstriimi".
Igal juhul aeti kokku seltskond karvaseid ja sulelisi, orgunniti kanuud ning ka saun Raudna jõe kaldal.


KANUUTAMISELE EELNENUD ÖÖ ÖÖRDIS

Kõik oli korras kuni jõuti reede õhtul Soomaale, Öördi metsaonni juurde. Seal oli plaanitud veeta esimene öö...

"Ahjaa - teele jäi veel 3 metssiga ja 2 kitse, kes Lätis auto eest läbi jooksid..."

Öördi onn aga oli korralikult läbi vettinud - ligasel põrandal kasvasid seened ja isegi Crack ei tahtnud oma käppasid onni asetada.
Selge - mõeldud, tehtud - üles pandi kaks telki. Ja hakati sooja tegema...
Ja tehti sooja...
Ja veel sooja...

Lõpuks olid väljas miinuskraadid, vaid lõkke ümber valitsesid plusskraadid (tänu hr. K. poolt kaasa võetud "Fat Burner Samagonnile" ning erinevatele Jäägritele).

"Marko vingus veel pool nädalat tagantjärele, et "Fat Burner" on pigem "Brain Burner"."

Ühel hetkel kolis hr. U. telki magama. Oli vist tema see esimene langenu...
Kaua tal telgis und ei olnud, sest siis otsustasid järgmised vennad telki ronida.

Mõni aeg hiljem avanes Markole kõrvaltelgist järgmine vaade - naabertelk oli kummalises asendis, põhi taeva poole, katus vastu maad ning seest kostis segiläbi vandumist ja norskamist.

Hr. U. otsustas, et tema selle meestehunniku all magada ei saa.
Järgmine vaade, mis Markole avanes, oli see, et hr. U. ronis mahtuniversaali katusele ning sättis end seal magama...
No raske oli midagi kommenteerida kõõksuvate naeruhoogude vahele.
Ja siis saabus uni...

Hommikul ärkas Marko selle peale, et Crack oma koonu talle näkku surus. Magamiskott oli kaetud härmatisega, Cracki valge karv härmatisest veelgi valgem.

Laagrist oleks justkui sõda üle käinud. Naabertelk oli külili. Mahtuniversaali katusele oli lebomatt kinni jäätunud. Autode aknad olid udused. Ühel pool autot seisis üks sokk, teisel pool teine. Jne.

Siis hakkas rahvas ärkama.
Selgus, et öö jooksul olid kõik peale Marko ja Cracki autodesse ümber kolinud.
Ilmusid välja roolimagajate hr. E. ja hr. T. unised näod ning mahtuniversaalist hr. M. ja neiu H. pettunud näod ning hr. U. rahulolev nägu.
Häid lambaid mahub ühte mahtuniversaali palju, ent oli selge, et hr. M. ja neiu H. ei olnud rahul musta lamba hr. U. masinasse maabumisega... 

Pärast kerget hommikuoodet istuti autodesse ja suunduti edasi Karusekose poole, kus kanuud ootamas... 


ESIMENE KANUUPÄEV: SANDRA-KUUSEKÄÄRA-MEIEKOSE

Niisiis jõuti pärast lühikest peatust Soomaa Keskuse juures Meiekosele.
Seal ootas kanuutajaid soe saun - edasisele sündmuste käigule mõeldes ainumõeldav ööbimiskoht.
Vahepeal jõudsid kohale ka hr. V ja Virginia (loe: Virdzhiiiiinija).

Kiiresti visati träni sauna, tangiti ja suunduti Karusekosele.
Seal ka juba ootati kanuutajaid.

"Sulane" lasi kanuud auto järelkärule tõsta ning rahvas ronis lärmates bussi.
Vahepeal sai Crack ka kerge sigadusega hakkama, aga sellest rahvasuu vaikib... :)


"No pmst oli nii, et pärast kanuudesse istumist rääkisime nii paar kilomeetrit väga intelligentset juttu Soomaa tekkeloost ja tema rollist maamuna ajaloos. Seejärel otsustas hr.E. austuse märgiks püsti tõusta ning kanuu protesti märgiks ümber minna. Mina ja hr.V. tegelesime umbes 2min kõhupiirkonnas tekkinud vappekrampide rahustamisega ning seejärel sõudsime ka kaldale, kus siis kõik meelsalt lahti riietusime ning sobivad hilbud üksteise vahel laiali jaotasime. Moeetenduse keskpaigas saabusid üle heinamaa ka kahe ülejäänud kanuu meeskonnad, kellele üritus ilmselgelt meeldis ning nad loovutasid ka mõned enda hilbud."

"Seejärel saime sõita vist umbes kilomeetri kui neiu H. ja hr.M. otsustasid sooritada vangerduse - tüüpvõte kanuumatkal kiireks suunamuutuseks. Kahjuks aga otsustas ka järgmine kanuu protestida ning seda tähistada ümberminekuga. Neiu H. ja hr.M. üritasid millegipärast ujuda vastaskaldale, kuid meil õnnestus hr.V-ga ja mõlade abiga suunata nad siiski lähimale kaldale ning, oh meeldivat üllatust, stripp-show jätkus ning seekord juba koos naisosatäitjaga.
Sealjuures jõudsit hr.E. ja hr.M tekkinud kirehoos ka korra kiirelt põõsas ära kaia."

"Siinkohal me rohkem akadeemilistesse vestlustesse ei langenud ning üritasime hr.V-ga aerutada kas siis saunani, et sooje riideid tuua või esimesse tee ja jõe sõlmpunkti. Viimane saabus enne ning seal me otsustasimegi siis Marko kohale meelitada."


Marko ärkas saunas selle peale, et telefon helises.
Hr. U. "kergelt" murelik hääl palus sauna sooja panna. Sest kaks kanuud oli ümber läinud, rahvas läbimärg jne.
Järgneva poole tunni jooksul toimus verbaalne telefonitsirkus märgadele kanuutajatele järelemineku teemal.
Kõik muu oli korras - aga keegi ei teadnud, kus täpselt viibitakse...

Siiski lõpuks olid lood nii kaugel, et Marko lõi autole hääle sisse, pakkis masinasse kõvasti vahetusriideid ja 27 kg Cracki ning suundus külmuvaid kanuutajaid otsima.

Nagu naelaks kummi oli see, et sadakond meetrit enne kanuutajateni jõudmist lõhkes autol tagumine rehv...

Kohapealne vaatepilt see-eest oli naljakas.
Püksata poisid lippasid mööda heinamaad, keegi tassis kedagi seljas, mõni kukkus vett täis kraavi, mõni takerdus elektrikarjusesse. Kõikjal vedeles märgasid riideid ja jalanõusid. Kostis lõdisemist, hammaste kriginat ja kirumist.
Marko üritas naeru tagasi hoida. Tõesti üritas. Aga ei suutnud...


"Pean Marko riidetoomist täpsustama veidi: hr. V. suutis oma plagisevate hammaste vahelt lendu lasta ka kriitikat - tema väitel tõi Marko kotiga KÕIKE MUUD kui riideid, st et riidekott jäi sauna maha (aga võib-olla oli see ka alatu laim)."


Järgmine pilt oli see, kuidas ribadeks sõidetud rehviga auto veeres max 10 km/h mööda rööpassesõidetud kruusateed. Auto rappumine, velje kolin kividel ja katkematu hammasteplagin olid peamised meeleolutekitajad masinas. 
Kõik märjakssaanud kanuutajad said sedasi siiski tagasi sauna juurde, sellal kui hr. U., hr. V., hr. K., ja Virginia kaks tühja kanuud sleppi sidusid (neiu H. tossupaeladega) ja mööda jõge sauna poole liikusid.

Lõpp hea - kõik hea! Vähemalt selleks päevaks.
Viimaks maabusid sauna juures kõik kanuud ja saunaõhtu algas...

Hr. U. demonstreeris oma võimeid jäämurdjana, teisedki poisid polnud kadedad looduse poolt antud (või andmata jäetud?) andide demonstreerimisel.
Saunalava-jõgi-tuba-saunalava-jõgi-tuba-saunalava-tuba-saunalava-tuba - selline oli õhtune põhimarsruut.


"Midagi ka gurmaanidele, hr. U kokaraamatust:
* Loputa katelok hoolikalt tehnilise piiritusega üle
* Maitse sõrmeotsaga, kas on ikka kibe (kui ei ole, lisa veel üht-teist)
* Võta katelok matkale kaasa ning paku end lahkelt vett keetma
* Keedetud vesi jaga sõpradele- kellele kohvikeetmiseks, kellele näljanuudlile või pakisupile
* Mängi iseendaga põnevat mängu ning ürita ära arvata, millises järjekorras suppe/nuudleid/kohve ära hakatakse kallama
* Ära jumala eest uut vett keema pane, keera lihtsalt magama"



"jäämurdja says:
pmst oli nii, et keegi enam minu katelokis keedetud vett ei tahtnud
jäämurdja says:
ja hr.K. oli nii täis, et enda oma ei suutnud anda
jäämurdja says:
seega oli mul pohhui ja keerasin magama"



Kella 20-ks olid kõik kuidagi uimaseks jäänud (puupiiritusest?) ning üksteise järel (umbes minutiliste vahedega) vajuti magamisasemetele.
Onnis võttis maad norskamine, norisemine, sonimine ja soigumine; sekka ka matsutamist ja unes niutsumist.
Eriti rahul paistsid olevat hr. U. ja hr. E., kes said endale külje alla "****madratsid" - pehmed ja soojad porüloonmadratsid.

Öösel 22-e paiku üritati siiski ka naabermaja juurest matkarajale suunduda, ent enne veel ilmus järsku pimedusest kolm venda taskulampidega.
Äärepealt oleks olnud sedasi, et "enne lööme, siis küsime", aga õnneks jooksis lambivalgusesse Crack.
"Seda koera me teame!" oli kogu kommentaar ning matkarajale minejad pääsesid terve nahaga.


"Manitsevalt mõjus ka plaaster ühe juurdejooksnu otsaees..."



Matkarada jäi aga  läbimata,  selle alguses oli suur silt "MATKARADA EI OLE ENAM" ning üleujutatud kraav. 
Pärast mõningast kuuvalgel metsa all ekslemist ning arvukaid äralööduid vabaid loobuti matkaraja läbimisest ning otsustati tagasi sauna juurde minna.
Kell 22 uinusid ka vapraimad rändurid, vaid hr. M. ja neiu H. auto aknad olid kahtlaselt uduseks tõmmanud...


TEINE KANUUPÄEV: MEIEKOSE-SAARISOO

Hommik oli ilus. Ilus valge.
Maa oli valge, puud härmas, hingeaur pahises peade ümber. Vesi kanuudes jäätunud. Märjad riided läbikülmunud. Kellegi sokk taas ukse kõrval ilma toeta seismas.
Jõgi auras. Päike paistis eredalt. Naabertalu juures lärmasid turistid.
Idülliline maahommik igas mõttes...

Kui hr. E. hommikul näpu jõevette pistis, siis peegeldus ta näolt kõike muud kui vaimustus jõele mineku osas.
Siiski ei olnud pikka mõtlemist - korrastati kanuud ja varustus (Jääger, "Fat Burner", vestid) ning kui ka Virginia oli saunalavalt alla kolinud ja hommikusupi ära söönud, läksid kanuud jõele.


"teisel päeval nagu oli rohkem aerutamist ja vähem actionit kuidagi"


Seekord aga ei läinud keegi kanuuga ümber ning soe saungi ootas kanuutajaid Meiekosel.
Vahepeal pandi ka uus kumm peale - mahtuniversaalile.

Ning oligi üritus selleks korraks läbi - pärast Viljandis õlletagavarade täiendamist ja ihusoojade sõõrikute ostmist sõideti läbi loojanguvalguses Eestimaa tagasi kodude poole...

Marko kolm päeva hiljem:
"Miks joovad korralikud inimesed rännakutel samagonni?
Inglise keeles öeldakse selle kohta: cross-cultural-experience.
Ehk siis - et näha ja kogeda, milline on elu poe taga.
Ning järgmisel hommikul tõdetakse valutava peaga - tuleb ikka kõvasti pingutada, et mitte sinna sattuda ja selliseid hommikuid rohkem läbi elada."



Pilte ka üritusest:
www.goestonia.ee/index.php?y=877  
ja
www.goestonia.ee/index.php?y=878 




Rännuämblike rännupäevik

Rännuämblike rännupäevik sai loodud selleks, et kajastada jooksvalt Rännuämblike rännakutel toimunut ja ka tulevikuplaane. Ning et meenutada toimunut ja nostalgitseda.

Siia kommentaaride sekka on oodatud kõik kommentaarid ja mälestused rännakutel osalenutelt!

Seigad, mis seni tähelepanuta jäänud või ununenud; aga ka teiste hinnang toimunule.
Kommentaaridesse võib
(loe: PEAB!) jäädvustama need faktid, juhtumised ja muud detailid, mis on kannetest puudu või mille kohta veel kandeid pole.
Ehk siis - kõik põnev, huvitav, intrigeeriv, mis rännakutelt meelde jäänud ja meenutamist ning jagamist väärib leidku ka oma koht siinsamas!


Lõbusaid võrgutusi!